Crafoordi auhind
Crafoordi auhind on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Crafoordi fondi egiidi all välja antav iga-aastane rahvusvaheline teadusauhind.[1]
Auhinna eesmärk on edendada rahvusvahelisi alusuuringuid järgmistes valdkondades: astronoomia ja matemaatika, geoteadused, bioteadused ning polüartriidiravi uuringud. Need neli kategooriat valiti lähtudes, et nad täiendaksid Rootsi KTA poolt väljaantavaid Nobeli auhindu.[1]
Auhinna asutasid 1980. aastal Rootsi tööstur Holger Crafoord ja tema naine Anna-Greta Crafoord. Esimene Crafoordi auhind anti välja 1982. aastal matemaatika valdkonnas.
Auhinnakategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Auhinda antakse välja neljas kategoorias. Kuna igal aastal kavandati esialgselt välja anda ainult üks auhind neljast kategooriast, siis kategooriad aastate lõikes vahelduvad. Kategooriate vaheldumise järjestus on järgmine: astronoomia ja matemaatika, geoteadused, bioteadused ja neljanda kategooriana polüartriidiravi (reumatoidartriit[2]) uuringud. Viimase kategooria osas antakse auhinda välja ebaregulaarselt – neil aastatel, kui auhinnakomitee leiab, et selles valdkonnas on toimunud oluline edasiminek uuringutes. Kui neljanda kategooria auhind vahele ei jäänud, siis jagati Crafoordi auhinda geoteaduste ja bioteaduste valdkondades iga nelja aasta tagant. Astronoomia ja matemaatika kategoorias jagati auhinda vaheldumisi matemaatika ja astronoomia alal, mistõttu Crafoordi auhinda matemaatika ja Crafoordi auhinda astronoomia alal kavandati jagada iga 8 aasta tagant (kui neljas kategooria vahele ei jäänud).
2008. aastal, kui saabus astronoomia ja matemaatika kategooria auhindamise kord, otsustati esimest korda jagada auhind astronoomia ja matemaatika alal (siiani valiti emb-kumb). 2012. aastal reegleid muudeti: sel aastal, kui saabub astronoomia ja matemaatika kategooria auhindamise kord, antakse korraga välja kaks eraldi auhinda: astronoomia ja matemaatika alal[1].
Tseremoonia ja auhinnaraha
[muuda | muuda lähteteksti]Laureaadid kuulutatakse välja jaanuaris, aprillis toimub pidulik auhinnatseremoonia Rootsi kuninga osavõtul Stockholmis või Lundis.[1]
Auhinnaraha suurus oli 1982. aastal 400 000 Rootsi krooni, 2015. aastal 6 000 000 Rootsi krooni (700 000 USA dollarit). 2012. aastal, kui jagati välja kaks auhinda, oli kummagi rahaline suurus 4 000 000 Rootsi krooni[3]. Auhinnaraha on mõeldud laureaadi teadusuuringute rahastamiseks.
Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]Crafoordi auhind astronoomias ja matemaatikas (kuni 2012)
[muuda | muuda lähteteksti]Matemaatika valdkonnas (kuni 2012)
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1982 – Vladimir Arnold ja Louis Nirenberg, mittelineaarsed diferentsiaalvõrrandid
- 1988 – Pierre Deligne ja Alexander Grothendieck, algebraline geomeetria
- 1994 – Simon Donaldson (neljamõõtmelise muutkonna topoloogia) ja Shing-Tung Yau (mittelineaarsed meetodid diferentsiaalgeomeetrias)
- 2001 – Alain Connes, mittekommutatiivse geomeetria loomine ja panus operaatorite algebra teooriasse
- 2008 – Maksim Kontsevitš ja Edward Witten, panus teoreetilise füüsikaga seotud matemaatikasse
Astronoomia valdkonnas (kuni 2012)
[muuda | muuda lähteteksti]- 1985 – Lyman Spitzer, tähtedevahelise keskkonna alased uurimused
- 1991 – Allan Sandage, galaktikate uurimine
- 1997 – Fred Hoyle ja Edwin Ernest Salpeter, tuumaprotsessid tähtedes ja täheevolutsioon
- 2005 – James E. Gunn, James Peebles ja Martin Rees, panus Universumi suuremastaabilise struktuuri mõistmisel
- 2008 – Rašid Sjunjajev, panus kõrge energia astrofüüsikasse ja kosmoloogiasse
Crafoordi auhind matemaatikas (alates 2012)
[muuda | muuda lähteteksti]- 2012 – Jean Bourgain ja Terence Tao, teedrajavad tööd harmoonilise analüüsi, osatuletistega diferentsiaalvõrrandite, ergoodilise teooria, arvuteooria, kombinatoorika, funktsionaalanalüüsi ja teoreetilise informaatika valdkondades.[4]
- 2016 – Jakov Eliašberg, kompakt- ja sümplektilise topoloogia arendamine
Crafoordi auhind astronoomias (alates 2012)
[muuda | muuda lähteteksti]- 2012 – Andrea M. Ghez ja Reinhard Genzel, Linnutee galaktika keskme ümber tiirlevate tähtede vaatlemisel avastati ja tõendati, et Linnutee galaktika keskmes asub ülimassiivne must auk[3]
- 2016 – Roy Kerr ja Roger Blandford, mustade aukude pöörlemist käsitlevad tööd
Crafoordi auhind geoteadustes
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1983 – Edward Norton Lorenz ja Henry Stommel, geofüüsikaline hüdrodünaamika
- 1986 – Claude Allègre ja Gerald J. Wasserburg, isotoopide geokeemia
- 1989 – James Van Allen, Van Alleni kiirgusvööndi avastamine
- 1992 – Adolf Seilacher, elu evolutsiooni ja keskkonna seoste uurimine
- 1995 – Willi Dansgaard ja Nicholas Shackleton, geoloogilise analüüsi isotoopmeetodite väljaarendamine ja kasutamine kliimamuutuste uurimisel
- 1998 – Don L. Anderson ja Adam Dziewoński, Maa siseehituse uurimine
- 2002 – Dan McKenzie, litosfääri dünaamika, sealhulgas laamtektoonika
- 2006 – Wallace Smith Broecker, globaalse süsinikuringe uurimine
- 2010 – Walter Munk, ookeani tsirkulatsiooni uurimine
- 2014 – Peter Molnar, globaalne tektoonika
Crafoordi auhind bioteadustes
[muuda | muuda lähteteksti]- 1984 – Daniel H. Janzen, koevolutsiooni uurimine
- 1987 – Eugene Odum ja Howard T. Odum, ökosüsteemide ökoloogia
- 1990 – Paul R. Ehrlich (fragmenteeritud populatsioonide dünaamika ja geneetika) ja Edward Osborne Wilson (saarte biogeograafia)
- 1993 – W. D. Hamilton (sugulusvaliku teooria ja geneetilise suguluse uurimine) ja Seymour Benzer (äädikakärbse geneetilised ja neurofüsioloogilised uurimused)
- 1996 – Robert May, populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide dünaamika teoreetiline analüüs
- 1999 – Ernst Mayr, John Maynard Smith ja George C. Williams, evolutsioonibioloogia kontseptsiooni väljaarendamine
- 2003 – Carl Woese, elu kolmanda domeeni (arhed) avastamine
- 2007 – Robert Trivers, sotsiaalse evolutsiooni, konflikti ja koostöö analüüs
- 2011 – Ilkka Hanski, metapopulatsioonide-alased uuringud
- 2015 – Richard Lewontin ja Tomoko Ohta, geneetilise polümorfismi-alased uuringud
Crafoordi auhind polüartriidiravi uuringutes
[muuda | muuda lähteteksti]
- 2000 – Marc Feldmann ja Ravinder N. Maini
- 2004 – Eugene C. Butcher ja Timothy A. Springer
- 2009 – Charles Dinarello, Tadamitsu Kishimoto ja Toshio Hirano
- 2013 – Peter K. Gregersen, Lars Klareskog ja Robert J. Winchester
- 2017 – Shimon Sakaguchi, Fred Ramsdell ja Alekandr Rudenski
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 The Crafoord Prize. crafoordprize.se
- ↑ The Crafoord Prize. en.crafoord.se
- ↑ 3,0 3,1 Премию Крафорда присудили за открытие черной дыры в Млечном Путиl. 19.01.2012. lenta.ru
- ↑ The Crafoord Prize. Lk. 7. kva.se
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- The Crafoord Prize. Koduleht. crafoordprize.se
- The Crafoord Prize. Crafoordi Fondi koduleht. en.crafoord.se